Et siis ma ei saa ikkagi meestest aru...et ühel hetkel suhtuvad sinusse hästi ja hoiavad sind ja teine hetk tõrjuvad ja ma ei saa aru, et mida ma valesti tegin...No krt küll, on siis tarvis jamada minuga, mina olen alati selline nagu ma olen ja kui tema ei suuda normaalselt minuga suhelda, siis on küsimus ju temas...Miks nad minusse nii imelikult suhtuvad? Et ei saa normaalselt suhelda - kas moosida või tõrjuda, aga sõbralikult suhelda ei ole võimalik...Eino fain, ma siis hakkan ka nõmetsema...mul ei ole seda tarvis, peesse mingu nad kõik.