Nõndaks. Et siis susser-vusser-nusser. Krooniline ahastaja..mis sai minu bitchi teemast..tulemus oli, et suutsin ennast esimese inimese peale, kes sitasti ütles, ennast segi kammida..normaalne...et nagu..kuidas ma omast arust kujutan ette karm olemist, kui ma kohe ahastama hakkan. EI, kurat..peaks mingi immuunsustableti muretsema...et noh, mul on julgus sulgeda uksi ja teha radikaalseid otsuseid. Uh. ja nüüd see südame külmaks tegemine. Et ma lihtsalt pean ennast eemaldama selle inimese seltskonnast. Ma ei suuda, ta mõjub mulle nii..hullusti..nii segadusseajavalt..ma ei tea, ma ei mäleta, mil oleks nõnda põdenud..kas just armuvalus...aga ma ei tea...sellises vajaduses....Kuidas see inimene saab niiivõrd oluline olla, et ma lihtsalt ei suuda olla ilma päevagi temale mõtlemata. Bää..paha paha paha. ja see ei ole hea. I got it bad and it aint good...ma ei saa aru, mida ma tema vastu tunnen...et kas see on mingi crush...või on see...äratundmine...aga ma tean täpselt, et nii kui mina astun sammu, ei suuda ma normaalne olla vaid peletan ta eemale oma absoluutse jäägitu vaimustuse, pühendumuse ja tähelepanuga...ja ma tean täpselt, et kui ta vastupidiselt käituks ja hakkaks sellele vastama, siis ehmuks mina ära ja hakkaks blokkima..jeesus küll..kuidas see naiseaju on ikka ehitatud nii lootusetult skisofreeniliseks..või on see ainult minu teema?:S