Nonii..viimased päevad on kummalised olnud..palju nalja ja palju kahtlaseid hetki. Aga mulle jääb alati meelde see laupäev, kui lihtsalt kehvast päevast suutis üks imeline inimene teha midagi nii kustumatult vahvat ja erilist, et mulle ei lähe meelest ükski naeruvärhatus ega näoilme. Tavaliselt eriline. Nagu ma vist juba ennem mainisin, selle inimesega on olla nii hea, et see võiks olla midagi tavalist ja igapäevast, aga hoopiski on iga hetk eriline ja NIII mõnus. Tahaks tervet maailma kallistada ainult sellepärast, et tema seal viibib.